Kui lammutusauto eemaldab sõiduki veetavast (pukseeritavast) sõidukist, kasutab ta tavaliselt kahte meetodit: toetamine ja lohistamine. Tugi on selleks, et auto tõstmiseks ja tõmbamiseks kasutada lõhkuja kätt. Lohistamine on raske lohistamine, mida inimesed sageli räägivad, st lammutaja ühendab haagisega.
Lammutaja purustamisvõime peab vastama kahele järgmisele tingimusele:
(1) Tugiõla kaal ei ületa purustaja nimitõsteraskust ja käe sirutamisel väheneb tõsteraskus järk-järgult.
(2) Püsimise nimikvaliteet ei tohi ületada selle maksimaalset kogumassi. See tähendab, et veetava sõiduki kogumass ei tohi ületada purustaja suurimat kogumassi. Näiteks lammutaja 5140TQZ puhul ei tohi esimeses astmes veetava sõiduki kogumass ületada 14 tonni ning tuleb vaadata, kas tugiõla kaal jääb nimitõstemassi vahemikku.
Lammutusauto pukseerimisvõime on seotud purustaja maksimaalse kogumassi ja mootori võimsusega. GB7258 "Mootorsõiduki kasutamise ohutustehnilised tingimused" artikkel 3.6 sätestab, et mootorsõiduki erivõimsus ei tohi olla väiksem kui 4,8 kW/t ning lõhkuja vedamisvõime peab vastama käesolevale eeskirjale. Näiteks lammutaja 5140TQZ maksimaalse täismassiga G=14000kg ja mootori võimsusega 132 kW, siis peab purustaja pukseerimiskvaliteet G* vastama: G+G* Väiksem või võrdne 132 /4,8X1000, st G* Vähem või võrdne 13500 kg.
Ülaltoodud tulemustest on näha, et kuna šassii konstruktsiooni peetakse mootori koormusega sobivaks, on muudetud lõhkuja põhimõtteliselt sama, mis veojõud. Ohutuse tagamiseks tuleks seda kasutada käesoleva määruse kohaselt.
